Under Marié oli kuueliikmeline elektroonilist indie-pop´i mängiv ansambel Tallinnast, mis alustas tegevust 2004. aastal. Selle aja jooksul koguti tänu Eesti muusikamaastikul silmapaistvale ja üsna unikaalsele helipildile kuulajaid (ja vihkajaid) nii alternatiiv- kui popmuusikakuulajate hulgast. Under Marié esines nelja aasta jooksul nii väikestel, kuigi tuntud kontsertidel nagu Kultuuritehase Festival, suurtel lavadel nagu Sapnu Fabrika Riias ning festivalidel Plink Plonk ja Õllesummer Eestis.
Under Marié esimene helikandja oli 2005. aasta suvel Pärnus 24 tunni jooksul lindistatud üheksalooline DP "This Room So Small". Sellele järgnes 2006. aasta kevadel ilmunud demosingel "Any Place Close". Aasta hiljem, 2007. aasta aprillis jõuti lõpuks ka esimese kauamängivani, kui Tartu plaadifirma Forwards andis välja ansambli debüütalbumi "Step Into Light", mida Under Marié ise nimetab kolme aasta loomingu kokkuvõtteks. Sellele järgnes kahest CD-st koosnev eriversioon "Step Into Light Remixed", mis sisaldas lisaks stuudioalbumile ka teiste Eesti artistide (Chalice, Stem, Chopper, Tarmo Vannas, Pia Fraus, jt) versioone Under Marié lugudest.
"Step Into Light" sai meedias märkimisväärset tähelepanu: esimest singlit "What What? " mängiti nii mitmetes raadiojaamades kui ka populaarses muusikakanalis MTV – video avaldati 2007. aasta maikuus. Teine singel loole "That Dance" ilmus 2007. aasta lõpus. Detsembris ilmus samale loole noore kunstniku Chintis Lundgreni tehtud animeeritud video, mis samuti leidis omale koha Eesti MTV kanalil. 1.aprillil 2008 pälvis Eesti muusikaauhindade võidu Under Marie aasta muusikavideo "That Dance'i" eest.
Bänd kirjutatas ja kogus aktiivselt uuemat materjali, et 2008. aasta sügiseks välja anda viielooline EP. Uuem muusika oli rohkem elektroonilisem, professionaalsem ja mitmekesisem. Under Marié tutvustas uusi lugusid tasuta kontserdil 18.septembril 2008 Von Krahli baaris. Ometi ei tulnud EP välja kunagi. 2009 aastal ilmus singel "Eden End".
Ajad muutusid ja Under Marie aeg sai läbi.
2011 aasta hägusel Püha Patricku päeval pandi ühe raju peoõhtu käigus kokku ansambel Electrobation, mis elab kusagil pungi, hip-hop’i, popi, screamo ja thrash’i vahepeal. Electrobationis mängivad ja kirjutavad lugusid endisest indie-pop’i kollektiivist Under Marié tuttavad Margus Tammela (klahvpillid, kitarr, elektroonika) ja Leen Toome (vokaal) ning Eesti juurtega ameeriklane, Pittsburghist pärit, kuid nüüd juba mitu aastat Tallinna oma koduks pidav Ian Karell (vokaal).
"Seda tüüpi muusika tundub olevat Eestis praegu veel täiesti katmata nišš," arvab Electrobationi üks solistidest Leen Toome. "Me oleme kõik kolmekesi pikka aega pidevalt ja aktiivselt muusikaga seotud olnud (Margus mängis varem näiteks ka Sõpruse Puiestees, Ian oli USAs elades mitmete kollektiividega seotud ja laulab praegu metal-bändis Evil Drive) ja kõigil meil on tänu sellele väga erinev taust. See ilmselt ongi see, mis meie muusika heas mõttes, võiks isegi öelda, et pisut eklektiliseks pöörab."
"Electrobation on minu jaoks vokaalselt ilmselt kõige rohkem väljakutseid pakkuv bänd, kus ma olen kunagi osalenud," teadis Ian. "Õpin kogu aeg midagi uut juurde ja tunnen sõnade ja muusika kohapealt pidevalt suurt loomingulist survet. Ja mis kõige olulisem, saan aeg-ajalt ikkagi korralikult karjuda. Mul pole eales muusikat tehes nii lõbus olnud."
Tallinnas aasta aega tegutsenud trio valmistas sünnipäeva puhul 17.märtsil 2012 debüütalbumi "Awesome Sauce". 14 looga digitaalne albumi on soovijatele veebist kas või tasuta allalaetav.
"Tänapäeval on lihtne minna stuudiosse ja isegi mitte väga üüratu raha eest korralik popp-produkt valmis vuntsida, aga me tahtsime minna teist teed ja vähemasti esimene pikaltmängiv pigem punk-suhtumisega ära teha. Et mis meelel, see keelel ja ilma stuudiosse ronimiseta/produtsendi segamiseta. Sellisel moel on öeldu rohkem meie oma, " ütles Margus, kes pea ainuisikuliselt vastutas kogu plaadi lindistus- ja miksimisprotsessi eest.
"Oleme tulemusega sada protsenti rahul. Tegime kõik täpselt nii, nagu ise paremaks arvasime. Esimese albumi teed ikka ju nii, et kõige rohkem just ise rahule jääks," kinnitas Leen Toome.
Albumi esitluskontsert toimus 21. aprillil klubis "Protest", kus koos Electrobationiga astub üles ka Eesti 2011. aasta parim noortebänd Sibyl Vane. Abijõududena oli trummidel Kirill Nikiforov bändist Junk Riot ja teisel kitarril Dan Warren. Siitmaalt saigi Electrobation viieliikmeliseks.
Ian: "Ühel kontserdil otsustasime laval kasutada külalisesinejaid. Daniel, samuti ameeriklane, tuli ja mängis meiega paar lugu. Tulemus oli hea ja temast sai meie püsiliige. Seega, siis oli Margus süntesaatoril, Daniel mängis kitarri, mina ja Leen laulsime."
Kirill: "Töötan koos Ianiga samas firmas. Meil olid suvepäevad tulemas ja Electrobation pidi seal esinema. Ühel hetkel küsis Ian minult, kas tahaksin sellel kontserdil trumme mängida. Electrobation oleks nii rohkem live bänd, õigete trummidega. Miks ka mitte? "
23.novembril 2012 anti kontsert Tallinnas, Von Krahlis. Lauljatari Leen Toome sõnul annab bänd endast laval kõik. "Sa pead tegema kolm korda trenni, et jaksaks live’i ära teha. Sa annad sellel hetkel endast kõik, ükskõik kus ja kellega sa oled,“ selgitas ta, miks Electrobation tema meelest teistest bändidest erineb. "Meie peamine eesmärk on tuua lavale uut energiat, mida Eestis veel pole,“ selgitas bändimees Ian Karell.
Siiani on Electrobation mänginud põhiliselt Tallinnas, mõnel korral on lavale astutud ka Tartus ja Rakveres. "Meie stiil on väga eklektiline ja meid on raske kuhugi sobitada ,“ ütles Leen, kelle sõnul mängitakse praegu põhiliselt Villu Tamme ja J.M.K.E tiiva all. "Vanakooli punkarid jagavad biiti, et see on väga lahe, et noored tulevad,“ ütles ta.
01.juunil 2013 anti välja "Electrobation" EP nelja looga - "This Song Is Called Jerk Face", "All We Want to Do Is You", "Relax, These Are Not the Best Years of Our Lives", "Brothers from the Other Mothers.
Arvustustes pakuti, et lood peaksid olema lühemad, parem selline väike tugev energia litakas.
Pärnust pärit Leen ja Margus teavad: "Hea muusika on see, mis pulssi muudab. Kas siis üles kerib või vajadusel rahulikuks tõmbab. Muusika peab emotsiooni tekitama, peab võimaldama end välja elada, kas siis füüsiliselt ringi hüpates või emotsionaalselt kaasa elades."
6.veebruaril 2014 sai valmis bändi esimene muusikavideo "This Song Is Called Jerk Face", mille tegi itaallane Nicola Piovesan.
21.oktoobril 2014 toimus Rahvusraamatukogu Teatrisaalis VAT Teater uue projektisarja "Lavaproov" raames Leen Toome lavastuse "Kiiver" esitus.
Electrobation avaldas 26.novembril 2014 kuue looga EP "Jonathan the Drama Boy", mille presentatsioon toimus 28.novembril Red Emperor Bar üritusel Tallinnas.
19.juunil 2015 toimub JMKE ja Electrobation ühisüritus "Our Last Fucking Show Ever" Tallinnas, Red Emperor Bar'is.
Faktid
Electrobation on:
Leen Toome (s. 1985) - vokaal
Ian Karell - vokaal
Margus Tammela (s. 1974) - klahvpillid, kitarr, elektroonika
Kirill Nikiforov - trummid
Daniel Warren – kitarr
Under Marié oli:
Leen Toome – vokaal
Margus Tammela – klahvpillid, elektroonika
Tõnis Ormisson – kitarr, taustavokaal
Martin Rääk – kitarr, trompet
Henry Vürst – bass
Joosep Volk – trummid, löökriistad, programmeerimine
Muud huvitavat
http://www.undermarie.ee
http://www.electrobation.com/
http://www.youtube.com/electrobation
http://www.vimeo.com/electrobation
https://www.facebook.com/Electrobation
Seotud videod
Electrobation - This Song Is Called Jerk Face
Artist: Electrobation
Lugu: This Song Is Called Jerk Face
Album: Electrobation EP
Aasta: 2014
Režissöör: Nicola Piovesan