Prantsuse duo Air, kes nimetab oma eeskujudena pigem klassikalise popmuusika suurnimesid nagu Burt Bacharach ja Brian Wilson kui techno-ikoone Derrick May'd või Aphex Twin'i, tõusis esile üheksakümnendate lõpu elektroonikalainega ja seda rohkem tänu nimekatele plaadifirmadele, mis nende muusikat avaldasid, kui muusikale endale.

Grupi sound on variatsioon klassikalisest diskomuusikast, mis on mähitud lõdvestavatesse seitsmekümnendate lõpu Prozaci-meeleoludesse, ammutades inspiratsiooni paljudest tolle perioodi muusikanähtustest nagu süntesaatorimaestrod Tomita, Jean-Michel Jarre ja Vangelis; kõikvõimalik new-wave muusika ja obskuursed itaalia filmide soundtrack'id.

Vaatamata sellele, et Air sisenes kiirelt tantsumuusika ringkondadesse (tänu oma Source'i ja Mo' Wax'i alt ilmunud lugudele), olid nende debüütplaadi "Moon Safari" helimaastikud ja meloodiad loodud mitte (tantsumuusikas levinud süntesaatorite) Rolandi või Yamahaga, vaid hoopis Moogi ja Rhodesiga (legendaarsed 70-ndate klahvpillid). Mitmed naislauljad, pikk nimekiri kasutatud helitehnikast ja ühes loos kõlanud barokne tuubasoolo - kõik see tegi Air'ist rohkem elutuppa kui tantsupõrandale sobiva nähtuse.

Kuigi Nicolas Godin ja Jean-Benoît Dunckel kasvasid mõlemad üles Versailles'is, kohtusid nad esmakordselt alles kolledžis. Dunckel, kes oli õppinud Pariisis konservatooriumis, mängis enne Air'i indie-bändis nimega Orange. Üks Dunckeli bändikaaslastest, Alex Gopher, oli see, kes kutsus ka Godini Orange'isse mängima. Pärast Gopheri lahkumist (hiljem plaadistas too soolona plaadifirmale Solid), jätkasid Dunckel ja Godin muusikategemist ning moodustasid 1995. aastal Air'i. Aastatel 1996-97 väjastas duo singleid Briti leibeli Mo' Wax ja kodumaise plaadifirma Source all - vastavalt lood nimedega "Modular", "Casanova 70" ja "Le Soleil Est Prés de Moi".

Kuigi Air kandis endas sedasama kuuekümnendate aastate "mandri-Euroopa sarmi" mida nt Dmitri From Paris (ja nende ühine iidol oli kahtlemata Serge Gainsbourg), ei olnud duol palju ühist teiste 1997. aastal Inglismaad ja Ameerikat vallutanud prantsuse elektroonika uue laine esindajatega (nt Daft Punk). Samal aastal remiksis Air Depeche Mode'i ja Neneh Cherryt ning ühendas jõud Prantsuse popstaari Jean-Jacques Perrey'iga, et salvestada lugu plaadifirma Source kogumikule "Sourcelab, Vol. 3".

Olles sõlminud lepingu Virginiga, lasi Air 1998. a. alguses välja oma esikalbumi "Moon Safari". Singlid "Sexy Boy" ja "Kelly Watch the Stars" said Suurbritannias keskmise suurusega hittideks ja neid mängiti ka MTV's. Hiljem samal aastal läksid Godin ja Dunckel ambitsioonikale Euroopa ja Ameerika tuurile - vaatamata sellele, et algusaegadel olid nad lubanud mitte kunagi kontserte anda. Nende varasemad singlid anti välja 1999. a. ilmunud kogumikul "Premiers Symptomes". Aastal 2000 lõi duo soundtrack'i Sofia Coppola filmile "The Virgin Suicides".

Airi teine stuudioplaat "10,000 Hz Legend" ilmus 2001.a. kevadel, ning sellele järgnes ka Ameerika tuur. Kriitikud ja fännid ei võtnud siiski Airi uut, tumedamat ja eksperimentaalsemat suunda hästi vastu. Ometi üllatas plaat proge-elektropopiga, kantriballaadiga, mõjudega Pink Floydist ja Kraftwerkist Beckini, aga kokkuvõttes ei veennud ega pakkunud joovastust nagu unelmatebändi debüüt.

2004. aasta plaadiga "Talkie Walkie" lõid nad silla "Moon Safari" pop'i ja "10,000 Hz Legend" eksperimentaalsuse vahele. See oli kõvasti läbimõeldum plaat kui Airi eelmine album ent samas muutsid lood maailma kui õdusaks buduaariks. Uneleva muusikaga singlitest tulid "Cherry Blossom Girl", "Surfing on a Rocket" ja "Alpha Beta Gaga", plaadi viimane lugu "Alone in Kyoto" kõlas 2004 aastal filmis “Lost in Translation“. 2006. aasta sügisel valmis bändi abiga prantsuse näitlejatari Charlotte Gainsbourg album “5:55“ ning JB Duncel väljastas sooloplaadi “Darkel“.

2007 kevadel ilmus Air kauamängiv "Pocket Symphony", mis oli ausam, unistavam, nukram ja täiskasvanum. JB Dunceli hääl oli muutunud julgemaks ning küpsemaks, mis tähendab ka seda, et instrumentaallugude osakaal oli Airi kohta üllatavalt väike. Külalisesinejate valik oli muidugi viis pluss. Maestro Jarvis Cocker teeb seda, mida ta kõige paremini oskab, ehk siis laulab madalalt ja seksikalt tavaliste inimeste tavalistest pidudest (“One Hell Of A Party”) ning Divine Comedy Neil Hannoni etteaste on just nii säravalt poeetiline ja inglaslik, nagu temalt ootakski (“Somewhere Between Waking And Sleeping”). Nagu ikka, mindi uue plaadi puhul tuurile, kuid seekord proovis Air bändi liikme Nicolas Godini sõnul võimalikult palju otse mängida."Me ei taha arvutitest liialt sõltuda. Mõtle, kui viie tuhande inimese ees mingi tehniline rike tekib! Mõned helid tulevad küll arvutist, sest süntesaatoritest neid kätte ei saa," ütles mees MTV'le ning täpsustas, et rõhk on siiski muusika elaval ettekandel. Singlid albumilt olid “Once Upon a Time“ ja “Mer du Japon“.

5.oktoobril 2009 ilmus järjekorras kuues stuudioalbum "Love 2", mis salvestati täielikult Airi enda Atlas stuudios Pariisis. Samuti olid Nicolas Godin ja Jean-Benoit Dunckel ise oma plaadi produtsentideks. 06.juulil 2009 tehti vabalt allalaaditavaks esimene singel "Do the Joy" bändi ametlikul lehel. Teine singel "Sing Sang Sung" tuli augusti lõpus. Airi Euroopa-tuur sai alguse 26.novembril Taanist, peatus 7.detsembril Tallinnas ja jõudis 11.jaanuariks 2010 koju Pariisi. Veebruaris 2010 tuli singlina "So Light is Her Footfall".

Air jõudis kuulajateni järgmise albumiga "Le Voyage Dans La Lune" 06.veebruaril 2012. Oma seitsmendal plaadil on inspiratsiooni ammutatud Georges Méliès's 1902 aasta tummfilmist "A Trip to the Moon". Pooletunnise ja 11-loolise albumi singliks oli "Seven Stars".

Jean Benoit Dunckel ja lauljatar Lou Hayter moodustasid uue projekti Tomorrow’s World ning märtsis 2013 ilmus neilt album. Oktoobris 2012 avaldati EP “So Long My Love”.

Air lõi kaasa elektrolegendi Jean-Michel Jarre 16.oktoobril 2015 ilmunud albumil "Electronica" loos "Close Your Eyes".

Air tähistab 20-ndat juubelit 14.juunil 2016 ilmunud duubelalbumiga "Twentyears", mis sisaldab 18-le parimale hitile lisaks 14 avaldamata lugu.

17.juulil 2016 esines Air juba kümnendat korda toimunud Positivus Festivalil Salacgrivas, Lätis.

16.märtsil 2018 avaldas JB Dunckel oma teise sooloalbumi "H+", millelt 14.veebruaril tegi avalikuks loo "Love Machine".

2020 aastal tuli Nicolas Godin välja sooloplaadiga "Concrete and Glass".

5.novembril 2021 taasavaldas Air 20-ndaks sünnipäevaks albumi "10 000 Hz Legend" koos lisaplaadiga.

8.märtsil 2024 tuli välja "Moon Safari (25th Anniversary 2CD & Blu-ray)".