Loe
Glam rockist K-popini: kuidas muusikazanrid on kujundanud meeste suhtumist meiki ja nahahooldusse
Kui meesartist astub lavale tumeda silmapliiatsi ja sillerdavate huultega, ei pane seda tänapäeval peaaegu keegi imeks. Pool sajandit tagasi oli sama pilt paljudele vaatajatele shokeeriv. Tee sinna, kus meik ja nahahooldus on meeste jaoks tavaline valik, ei kulgenud moeajakirjade ega reklaamide kaudu, vaid suuresti muusika kaudu.
Iga uus žanr tõi kaasa oma välimuse. Fännid kopeerisid oma iidoleid, kandsid nende stiili klubidesse ja koolidesse ning muutsid tasapisi arusaama sellest, mis on mehele sobiv. Mõned trendid kadusid paari aastaga, teised jätsid aga püsiva jälje.
Millal kõik algas
Pööre saabus 1970. aastate alguses Suurbritannias, kus sündis glam rock. Ansambli T. Rex solist Marc Bolan esines 1971. aastal telesaates Top of the Pops sädelustega põsesarnadel ja paljud noored nägid meestel sellist välimust esimest korda. Peagi järgnesid Slade, Sweet ja Roxy Music, kelle esinemistes olid sillerdus ja meik sama olulised kui kitarriheli.
Kõige suurema mõju avaldas siiski David Bowie. 1972. aastal lõi ta lavategelase Ziggy Stardusti, androgüünse tulnukast rokkstaari, ning aasta hiljem ilmus album Aladdin Sane, mille kaanel on tema näol punane välk. Meigi lõi meigikunstnik Pierre Laroche, foto tegi Brian Duffy. Välgust sai üks rokiajaloo tuntumaid kujundeid, mida kopeeritakse tänini nii kostüümipidudel kui ka moefotodel.
Ameerikas läks Kiss veel kaugemale. 1973. aastal New Yorgis loodud bändi liikmed kandsid mustvalget maskimeiki, mis varjas nende nägu täielikult, ja ilma selleta astusid nad avalikkuse ette alles 1983. aastal.
Kaheksakümnendatel jätkasid seda joont glam metali bändid, näiteks Mötley Crüe ja Poison, kelle tupeeritud juuksed ja huulepulk käisid käsikäes valju kitarrimuusikaga. Nende edu tõestas, et meik ja karm rokiimago võivad vabalt koos eksisteerida.
Punk ja goth
Punk ei hoolinud ilust. Tume silmapliiats ja laialivalgunud värv pidid ärritama ning sageli tehti kõik ise ja odavate vahenditega, täpselt nagu liikumise vaim ette nägi. Punkist välja kasvanud gootikultuuris muutus meik läbimõeldumaks: ansambli The Cure laulja Robert Smithi hooletult kantud punane huulepulk ja tume silmameik said terve põlvkonna tunnusmärgiks.
Uusromantikud
1980. aastate alguses kogunesid Londoni Blitzi klubisse noored, kes riietusid teatraalselt ja kandsid meiki uhkusega. Klubi üks eestvedajaid oli Steve Strange, garderoobis töötas aga hilisem Culture Clubi solist Boy George. Uusromantikute liikumine jõudis Duran Durani ja Spandau Balleti kaudu raadiosse ning muusikavideotesse, kus meigiga meesmuusikud muutusid peagi tavaliseks vaatepildiks.
Emo ja guyliner
2000. aastatel tõid emo ja poppunk tagasi meeste silmapliiatsi ning koos sellega ka ingliskeelse sõna guyliner. Seda seostatakse eelkõige ansambli Fall Out Boy basskitarristi Pete Wentziga.
Erinevalt glam rockist ei olnud tegu enam lavakostüümiga, sest noored kandsid tumedat silmapliiatsit igapäevaselt koolis, kontsertidel ja sõpradega väljas käies. Paljude jaoks oli see esimene kord, kui meik kuulus mehe tavalise garderoobi juurde.
Lõuna-Korea popmuusikas on hoolitsetud välimus meesartistide puhul iseenesestmõistetav. BTS, EXO ja paljud teised bändid esinevad laval ja videotes viimistletud meigiga. Nende fännibaas ulatub kümnetesse miljonitesse.
Lillepoisid ja ilutööstus
Koreas kasutatakse hoolitsetud välimuse ja pehmete näojoontega mehe kohta väljendit kkonminam ehk lillepoiss. Erinevalt paljudest lääneriikidest ei kõla see sõna seal tingimata halvustavalt, vaid kirjeldab pigem ihaldusväärset kuvandit.
Muusika ja ilutööstus on seal tihedalt põimunud. BTS tegi koostööd Korea kosmeetikabrändiga VT Cosmetics ning Chanel tõi 2018. aastal meestele mõeldud meigisarja Boy de Chanel esmalt turule just Lõuna-Koreas. Otsus ei olnud juhuslik, sest sealset meestekosmeetika turgu peetakse üheks maailma arenenumaks.
Kõige suurem muutus ei puuduta siiski lavameiki. Tavaliste meeste jaoks on uueks normiks saanud pigem igapäevane nahahooldus: puhastusvahend, niisutaja ja päikesekaitse. Paljud K-popi artistid on oma nahahooldusrutiini videotes ja intervjuudes avalikult tutvustanud ning muutnud selle fännide silmis täiesti tavaliseks.
Dermatoloogid rõhutavad, et päikesekaitse on üks tõhusamaid viise ennetada UV-kiirgusest tingitud naha enneaegset vananemist, ning see kehtib kõigile, sõltumata soost. Meeste nahk on keskmiselt paksem ja rasusem, kuid kaitset vajab see sama palju. Seetõttu keskendub suur osa meestele suunatud toodetest lihtsatele igapäevastele sammudele, mitte keerulistele rituaalidele.
Loomulikult ei pea iga mees meiki kandma ega keerulist hooldusrutiini järgima. Oluline on see, et valik on olemas ja enese eest hoolitsemist ei seota enam nii kitsalt ühe sooga. Glam rockist K-popini on iga põlvkond nihutanud piire natuke kaugemale, sest just muusika on korduvalt julgustanud inimesi olema nemad ise.
Iga uus žanr tõi kaasa oma välimuse. Fännid kopeerisid oma iidoleid, kandsid nende stiili klubidesse ja koolidesse ning muutsid tasapisi arusaama sellest, mis on mehele sobiv. Mõned trendid kadusid paari aastaga, teised jätsid aga püsiva jälje.
Kui lava hakkas reegleid ümber kirjutama
Tegelikult ei ole meeste meik ajalooliselt midagi erakordset. Vana-Egiptuses kasutasid silmade ümber tumedat kohli nii mehed kui ka naised, 18. sajandi Euroopa aristokraadid aga puuderdasid nägu ja kandsid parukaid. Ometi kujunes 20. sajandi keskpaigaks läänes arusaam, et meik ja nahahooldus on naiste pärusmaa. Kui tänapäeval võib mees nahaprobleemidega pöörduda spetsialistide poole, näiteks lavie.clinic kaudu, siis toona tundus selline samm paljudele kummaline. Seda hoiakut asusid murdma just muusikud.Millal kõik algas
Pööre saabus 1970. aastate alguses Suurbritannias, kus sündis glam rock. Ansambli T. Rex solist Marc Bolan esines 1971. aastal telesaates Top of the Pops sädelustega põsesarnadel ja paljud noored nägid meestel sellist välimust esimest korda. Peagi järgnesid Slade, Sweet ja Roxy Music, kelle esinemistes olid sillerdus ja meik sama olulised kui kitarriheli.
Kõige suurema mõju avaldas siiski David Bowie. 1972. aastal lõi ta lavategelase Ziggy Stardusti, androgüünse tulnukast rokkstaari, ning aasta hiljem ilmus album Aladdin Sane, mille kaanel on tema näol punane välk. Meigi lõi meigikunstnik Pierre Laroche, foto tegi Brian Duffy. Välgust sai üks rokiajaloo tuntumaid kujundeid, mida kopeeritakse tänini nii kostüümipidudel kui ka moefotodel.
Ameerikas läks Kiss veel kaugemale. 1973. aastal New Yorgis loodud bändi liikmed kandsid mustvalget maskimeiki, mis varjas nende nägu täielikult, ja ilma selleta astusid nad avalikkuse ette alles 1983. aastal.
Kaheksakümnendatel jätkasid seda joont glam metali bändid, näiteks Mötley Crüe ja Poison, kelle tupeeritud juuksed ja huulepulk käisid käsikäes valju kitarrimuusikaga. Nende edu tõestas, et meik ja karm rokiimago võivad vabalt koos eksisteerida.
Kolm subkultuuri, kolm erinevat meiki
Glam rocki järel muutus meik üha rohkem viisiks väljendada kuuluvust. Iga subkultuur kasutas seda omamoodi ning tähendused olid kohati täiesti vastandlikud.Punk ja goth
Punk ei hoolinud ilust. Tume silmapliiats ja laialivalgunud värv pidid ärritama ning sageli tehti kõik ise ja odavate vahenditega, täpselt nagu liikumise vaim ette nägi. Punkist välja kasvanud gootikultuuris muutus meik läbimõeldumaks: ansambli The Cure laulja Robert Smithi hooletult kantud punane huulepulk ja tume silmameik said terve põlvkonna tunnusmärgiks.
Uusromantikud
1980. aastate alguses kogunesid Londoni Blitzi klubisse noored, kes riietusid teatraalselt ja kandsid meiki uhkusega. Klubi üks eestvedajaid oli Steve Strange, garderoobis töötas aga hilisem Culture Clubi solist Boy George. Uusromantikute liikumine jõudis Duran Durani ja Spandau Balleti kaudu raadiosse ning muusikavideotesse, kus meigiga meesmuusikud muutusid peagi tavaliseks vaatepildiks.
Emo ja guyliner
2000. aastatel tõid emo ja poppunk tagasi meeste silmapliiatsi ning koos sellega ka ingliskeelse sõna guyliner. Seda seostatakse eelkõige ansambli Fall Out Boy basskitarristi Pete Wentziga.
Erinevalt glam rockist ei olnud tegu enam lavakostüümiga, sest noored kandsid tumedat silmapliiatsit igapäevaselt koolis, kontsertidel ja sõpradega väljas käies. Paljude jaoks oli see esimene kord, kui meik kuulus mehe tavalise garderoobi juurde.
Aasia pööras loo teise suunda
Lääne subkultuurides oli meestel meik sageli mässu märk, Aasias kujunes sellest aga osa peavoolust. Esimesed sammud tehti Jaapanis, kus 1980. aastatel tekkis visual kei liikumine. Selle nimi pärineb arvatavasti ansambli X Japan loosungist, milles kasutati väljendit visual shock. Dramaatiline meik, värvilised juuksed ja keerukad kostüümid mõjutasid hiljem kogu regiooni popkultuuri.Lõuna-Korea popmuusikas on hoolitsetud välimus meesartistide puhul iseenesestmõistetav. BTS, EXO ja paljud teised bändid esinevad laval ja videotes viimistletud meigiga. Nende fännibaas ulatub kümnetesse miljonitesse.
Lillepoisid ja ilutööstus
Koreas kasutatakse hoolitsetud välimuse ja pehmete näojoontega mehe kohta väljendit kkonminam ehk lillepoiss. Erinevalt paljudest lääneriikidest ei kõla see sõna seal tingimata halvustavalt, vaid kirjeldab pigem ihaldusväärset kuvandit.
Muusika ja ilutööstus on seal tihedalt põimunud. BTS tegi koostööd Korea kosmeetikabrändiga VT Cosmetics ning Chanel tõi 2018. aastal meestele mõeldud meigisarja Boy de Chanel esmalt turule just Lõuna-Koreas. Otsus ei olnud juhuslik, sest sealset meestekosmeetika turgu peetakse üheks maailma arenenumaks.
Nahahooldus kui uus normaalsus
Kõige suurem muutus ei puuduta siiski lavameiki. Tavaliste meeste jaoks on uueks normiks saanud pigem igapäevane nahahooldus: puhastusvahend, niisutaja ja päikesekaitse. Paljud K-popi artistid on oma nahahooldusrutiini videotes ja intervjuudes avalikult tutvustanud ning muutnud selle fännide silmis täiesti tavaliseks.
Dermatoloogid rõhutavad, et päikesekaitse on üks tõhusamaid viise ennetada UV-kiirgusest tingitud naha enneaegset vananemist, ning see kehtib kõigile, sõltumata soost. Meeste nahk on keskmiselt paksem ja rasusem, kuid kaitset vajab see sama palju. Seetõttu keskendub suur osa meestele suunatud toodetest lihtsatele igapäevastele sammudele, mitte keerulistele rituaalidele.
Loomulikult ei pea iga mees meiki kandma ega keerulist hooldusrutiini järgima. Oluline on see, et valik on olemas ja enese eest hoolitsemist ei seota enam nii kitsalt ühe sooga. Glam rockist K-popini on iga põlvkond nihutanud piire natuke kaugemale, sest just muusika on korduvalt julgustanud inimesi olema nemad ise.
